teisipäev, 2. mai 2017

Isiklik ergonoomiline analüüs

Tänases postituses kirjutan ergonoomiast arvutiga töötades ning ergonoomiast üle-üldse.

"Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele."

Milline peaks olema töö keskkond, eelkõige- milline mööbel sobib kõige paremini ning milline on sobivaim tööasend? 

Tool- 
  • Kõrgus peaks olema reguleeritav,  
  • Seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad,
  • Viie rattaga ja pöörlev.
  • Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ning materjalina on soovitatav kasutada tekstiili. 
Laud-
  • Nii kõrge, et käed on vabad (küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal).
  • Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani).
  •  Lauaplaat võiks olla õhuke, heledat värvi, matt ning ümardatud esiservaga. 
Tööasend-
  • Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. (seda tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi).
  • Istumine õige kõrgusega toolil, toetades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket.
  • Tooli seljatoe kaldenurk peaks olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud.
  •  Normaalse töölaua kõrgus võiks olla umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal (kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal).
Milline on sobiv valgustus ja arvuti paigutus ruumis? 
  • Valgustitest ja aknast tulev valgus ei tohi peegelduda ekraanilt.
  • Soovitatav on kasutada kohtvalgusteid, mille asendit saab kergesti reguleerida.
  •  Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda sinu selja taga, samuti mitte sinu otseses vaateväljas.
  • Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ega vastupidi. 
  • Tumeda ekraani kasutamisel on vaja ka hämaramat tuba.
  • Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata.
Millal oleks sobiv aeg teha pause ning mida teha pauside ajal?
  • Pause tuleks teha siis kui õlavöötmes või seljas hakkab tekkima pinge- tõuske püsti – liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. 
  • Harjutusi on soovitav teha iga pooltunni järel 3-4 minuti vältel ning kindlasti mitte harvem kui iga 2 tunni järel 10-15 minutit.
  • Puhkepauside ajal ärge mängige arvutiga ega lugege lehti, laske silmadel puhata- lihtsalt liikuge.
Harjutused 
  • Tehke kael soojaks.
  • Tee õlaringe ette ja taha (5-15 korda).
  • Tee randmega ringe edasi ja tagasi (5-15 korda).
  • Liiguta käsi üles ja alla (5-15 korda).
  • Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole (5-15 korda).
  • Tee pearinge ühele ja teisele poole (5-15 korda).
  • Siruta käed ette. Suru sõrmed kokku ja jälle lahti (10-20 korda).
  • Raputa käsi (2-5 korda 30 sekundit).
Millised probleemid võivad arvutiga töötamisel tekkida?
 Kindlasti järgige eelmainitud nõuandeid ning tehke ka harjutusi.
Milleks?:   
  • Nimmevalude vältimiseks. 
  • Polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda.
  • Hoiab ära selja liigse nõgususe teket.
  • Seljalihaste koormus ja selgroo surve lülidevahelistele diskidele on tunduvalt väiksem.
  • Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi (kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim).
  • Kui jälgitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole, siis toimub kaelalihaste venitus mil suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette.
  • Vältida silmade ärritamist.
Kui järgida neid nõuandeid, pareneb teie töökogemust arvuti kasutamisel. Loomulikult ei ole võimalik neid kõiki järgida, kuid arvuti kasutamine on kindlasti palju meeldivam. Ma ise ka järgin mitmeid neid nippe ning tänu neile on arvutiga töötamine palju mõnusam. Loodan et sain abiks olla :). 

teisipäev, 21. märts 2017

Andmekandjad ja nende kasutamine

 Mina olen kasutanud erinevate failide salvestamiseks selliseid andmekandjaid nagu mälupulk, SSD ketas ja CD ketas. Minu arvutis on kõvaketas ja RAM. Mul üldiselt ei ole mingeid probleeme tekkinud andmekandjatega peale selle, et minu telefonis on mälumaht väga väike. Andmekandjatele olen ma salvestanud laule, pilte, videosi ja erinevaid rakendusi. Kõige rohkem mahtu võtavad tõenäoliselt rakendused.
Mälupulga pilt
SSD ketta pilt
CD ketta pilt

teisipäev, 7. veebruar 2017

Minu Arvuti

Kaal                            2.4 Kg
Mõõdud                      62 x 39.4 x 8.8 cm
Mudel                         NP-RV520-A07UK
Värv                            Hõbe
Ekraani suurus            15.6"
Protsessori tootemärk  Intel
Protsessori tüüp           Core i3
Protsessori kiirus         2.2 GHz
RAM                           4 GB
Arvuti mälu tüüp        DDR3 SDRAM
Kõvaketta suurus        500 GB
Operatsioonisüsteem  Windows 7 Edition Home Premium
 http://smartparts.co.uk/blog/wp-content/uploads/2012/09/813ifmDQy4L._AA1500_.jpg